QUICK READS

Quick Reads are short overviews of key NetZeroCities concepts providing essential information in a practical and visual way. More comprehensive resources and additional information will be available in the knowledge repository.

Linnale suunatud kliimalepingud

Cities Missioni kliimakokkulepe (CCC) on valitsemisalane uuenduslik vahend, mille eesmärk on aidata linnadel ühiselt ületada takistusi, mis takistavad kliimaneutraalsuse saavutamist 2030. aastaks. CCC toimib nii jätkuva protsessina kui ka „elava“ dokumendina. Kliimakokkuleppe protsess on iga linna puhul erinev, kuid peaks lähtuma kliimamuutuste üleminekukava etappidest. (Kliimaülemineku kaart; Linnale suunatud kliimaleping)

CCC on dokumenteeritud tulemus korduvast ühisloomeprotsessist, milles osalevad kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud sidusrühmad, et saavutada linnas kliimaneutraalsus aastaks 2030. See süsteemne protsess on missioonilinnade juhitud ja hõlmab mitmeid sidusrühmi erinevatel valitsemistasanditel, samuti laiemat era- ja kodanikuühiskonna sidusrühmade ökosüsteemi. Koos määravad nad kindlaks kõik 2030. aasta kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikud võtmetegevused ning nende rakendamise viisid ja vahendid.

Kliimalinna leping on digitaalne, pidevalt arenev dokument, mida tuleks regulaarselt läbi vaadata, et lisada uusi sidusrühmi, konkreetseid kohustusi, meetmeid ja/või investeeringuid ning analüüsida, mis toimib ja mis mitte. Cities Missioni Linnale suunatud Linnale suunatud kliimaleping võib esitada Euroopa Komisjonile kinnitamiseks, et saada „Missiooni märgis“ – kvaliteeditagatise sertifikaat, mis aitab luua sünergiat teiste ELi rahastamisprogrammide ning muude rahastamis- ja finantseerimisallikatega. — Missioonimärgis.

Kliimalinna lepingute rakendamise põhipunktid

CCC on üks protsess ja dokument, mis koosneb kolmest omavahel seotud osast:

2030. aasta kliimaneutraalsuse kohustused: (CCC põhileping) kajastab kohalike, piirkondlike ja riiklike sidusrühmadega läbiviidud ühisloomeprotsessi tulemusi, mille eesmärk on luua uusi koostöövorme, et saavutada kliimaneutraalsus kiiremini. See hõlmab ühist 2030. aasta eesmärki ja selle saavutamise strateegiat, samuti lepingus osalevate sidusrühmade konkreetseid tegevuskohustusi. Dokument on jagatud kaheks osaks. A-osa hõlmab 2030. aasta eesmärki, peamisi prioriteete, põhimõtteid ja kõigi asjaomaste sidusrühmade allkirjastatud ametlikku lepingut. Selles esimeses osas määravad linnad kindlaks 3–4 prioriteeti, mille eesmärk on süsteemne muutus suure heitkogustega sektorites. B-osas kirjeldatakse üksikisikute konkreetseid kohustusi.
2030. aasta kliimaneutraalsuse tegevuskava: määratleb olemasolevate strateegiate, poliitikate ja kavade tugevused ja puudused ning kasutab kõiki muutuste mõjutamise vahendeid, et luua koordineeritud meetmete kogum 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks. Tegevuskava soodustab ka ülikoolide, tööstuse, valitsuste ja kodanike vahelist koostööd innovatsiooni edendamiseks. Olemasolevatele plaanidele tuginedes kirjeldab see strateegilist teekonda ja valdkondadevahelisi meetmeid kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Selleks et linnad saaksid missiooni märgise, peab plaani lõplik versioon vastama Euroopa Komisjonile esitamise suunistele. — Missioonimärgis.
2030. aasta kliimaneutraalsuse investeerimiskava: aitab linnadel välja töötada pikaajalise finantsstrateegia, et saavutada kliimaneutraalsus 2030. aastaks. Investeerimiskava mobiliseerib ja korraldab strateegiliselt avalikke ressursse (sealhulgas ELi ja riiklikke vahendeid) ning käsitleb seda, kuidas kaasata erakapitali linnade kliimaneutraalsuse saavutamise teede rahastamiseks. Investeerimiskava on tihedalt seotud tegevuskavaga, viies finantsstrateegia kooskõlla muutusi toovate meetmetega. Ka siin peab kava vastama suunistele, mis on kehtestatud Euroopa Komisjonile missioonimärgise taotlemiseks.

Linnade missioon: kliimalinna leping

Kliimalinna lepingu raamistik on paindlik, võimaldades linnadel töötada just neile kõige sobivamas vormis. Kui see on võimalik, teevad missioonilinnad ja teised missioonitasemel eesmärke seadnud linnad (nn „võrdväärsed linnad”) koostööd missiooniplatvormi ja teiste missiooni tugirühmadega. Nende rühmade eesmärk on luua piirkondlikku ja riiklikku pühendumust koos peamiste sidusrühmadega, aidates kaotada lünki riiklike ja kohalike poliitikate ning eeskirjade vahel ning paremini kooskõlastada rahastamis- ja finantseerimisvõimalusi. Sellest tulenevad kohustused lisatakse iga linna kliimakokkuleppesse ja ajakohastatakse korduvtsükli käigus.

Lepinguraamistik

Inspiratsioon

Kliimakokkulepe

Kliimalepingud on uudne vahend, kuid nende riiklikud versioonid on juba kasutusele võetud Rootsis ja Hispaanias. Klimatkontrakt 2030 (Kliimaleping 2030) on Rootsi linnade ja riikliku tasandi ühine algatus, mille eesmärk on kiirendada tööd, et võimaldada üleminekut kliimaneutraalsetele linnadele aastaks 2030. 2021. aasta detsembri seisuga on 23 Rootsi linna ja viis valitsusasutust allkirjastanud Klimatkontrakt 2030 protsessi. Tegemist on kokkuleppega linnade, valitsusasutuste ja vahendajana tegutseva organisatsiooni Viable Cities vahel, milles kõik osapooled kohustuvad andma konkreetse panuse. Leping on pikaajaline kohustus ja protsess, mis tagab koostöö linnade ja riikliku tasandi vahel. Klimatkontrakt 2030 sisaldab selget eesmärki saavutada 2030. aastaks nullnetoheitmed. Iga linn alustab siiski oma poliitiliselt vastu võetud eesmärgist ja kohustub oma eesmärki iga-aastase ajakohastamisprotsessi käigus samm-sammult tõstma. (Linnale suunatud kliimalepingud; Linnale suunatud kliimaleping)

citiES 2030

Samamoodi on Hispaanias algatatud protsess Hispaania linnade ümberkujundamiseks, mille raames sõnastatakse poliitiline pühendumus süsinikuvabaks muutumisele ja kiirendatakse kliimaneutraalsuse saavutamise tegevuskavade väljatöötamist. Algatus on käivitanud selle protsessi kaheksa Hispaania linnaga: Barcelona, Madrid, Sevilla, Soria, Valencia, Valladolid, Vitoria ja Zaragoza, ning see toimub kolmes etapis: (i) linnavolikogude poliitilise toetuse kindlustamine; (ii) linnade kohustuste määratlemine, mis hõlmab üleminekuprotsessiga liitumist ning süsinikuvabaks muutumise tegevuskava koostamist ja heakskiitmist; (iii) riiklike ja piirkondlike sidusrühmade kaasamine lepingu allkirjastamiseks. Kuna mitmetasandiline juhtimine on missiooni edu seisukohalt oluline, peavad lepingu allkirjastama linnavolikogu ning asjaomased riiklikud või piirkondlikud asutused. Kaheksa linna puhul allkirjastasid lepingu linnapead ja Hispaania asepresident.

Meist

Mis on NetZeroCities?

112 missioonilinnad

Teave: teadlastele

Uute töötajate sisseelamine

Pilootlinnade programm

Korduma kippuvad küsimused

Õppepartnerluse programm

Kliimamuutuste kaart

1. Luua tugev mandaat

2. Süsteemi mõistmine

3. Portfelli ühine kujundamine

4. Asu tegutsema

5. Õppimine ja järelemõtlemine

6. Tee sellest uus normaalsus

Õpi

Teadmistebaas

Tähelepanu keskpunktis: rahastamine

Tähelepanu keskpunktis: sotsiaalne innovatsioon

Kiirlugemine

Keskendume: mõju tekkimise mehhanismid ja seire

Keskendume: süsteemsetele lähenemisviisidele

Tähelepanu keskpunktis: kodanike kaasamine

Keskendume: partnerlusele ja poliitikale

Tähelepanu keskpunktis: tehnilised lahendused

NetZeroCities veebikursus

Tähelepanu keskpunktis: Linnale suunatud kliimalepingud

NetZeroCities Assistant

Ühenda

Riigid

Linnad

Kogukonnaruum

Rühmad

Üritused

Kasutajate nimekiri

Vestlus

seadus

Tööriistade ülevaade

Baromeeter

ELi kliimaprojektide juht

Lahenduspaketid

Sotsiaalse innovatsiooni vahend

Finantsnõustamise tööriist

Lahenduste visandaja

Profiil

Seaded

Abi

Minu rühmad

Tagasiside

Linnale suunatud kliimalepingud

Kliimalinna lepingute rakendamise põhipunktid

Inspiratsioon

Kliimakokkulepe

citiES 2030

Edasi